kolmapäev, 31. juuli 2013

Küpsematus

Juba mu käsi puudutab
küpseid viljapäid kodutee ääres
juba ammu märgivad kuldnokad
traatide peale sügislugude noote
ritsikad saevad kaua suve jalgu
homme peseb augusti seenevihm
kesksuve tolmu mu õlult kuid peast
ikka ei taha lahkuda varakevadine
värskelt rohekas muru ja rõõm
esimeste soojade üle närbub ja pudeneb
päevaliilia uhkeid õisi ja jorjeneid
peagi kägistab hallaöö valge pits
pärast tõmmatakse meie mõtete kohale
sügislehtede sahinal langeb siis
hingepüüdmise võrk

pühapäev, 14. juuli 2013

Kusagil kõnnib vihm







 
 
Kusagil siiski sajab
vihma seelik hõljub
silmapiiril ja kõu
kõnnib kaarega ümber
minu maja on kõrb
mille süda ma olen
kuivanud läte ja tühjaks
sadanud pilvevilt
tuleb vist palju juua
tuleb vist veelgi rohkem
tõsta taeva poole
januseid silmi
tuleb vist lahti öelda
oma rahvast ja maast
pilvedel pole ju kodu
emakeelt ega luulet
mida ma homme
esitan teile on vihm
paluge jumalat et
asi piirduks vaid sellega

esmaspäev, 8. juuli 2013

Poolele teele

Istun aias ja valge ristik
õitseb murus mu ümber
lendab mesilasi ja aeg
läheb ruttu mu jalgadega
miskit on lahti nad tunduvad
täna nii rasked nii kinni
selles maas ja hetkes kus
venivad õhtu varjud ja teed
mida mööda ma täna ei taha
kuhugi tulla päriselt kohale
pole ju osanud ennegi minna
üle oma ristikuväljade joosta
isegi mõttes poolel teel
alati peatudes nende vahel
ikka kõheldes poolele teele
seisma jäädes selle asemel
et ükskord ometi lõpuni jõudes
kibedat tolmu ja värvide maitset
tunda kasvõi üheski elus
olgu see looja teadja usaldaja
leidja või loobuja oma